Põhjasõda oli üks raskemaid üleelamisi Eesti ajaloos, mis tõi kaasa ränga hävitustöö, nälja ja katku. Samas õnnestus eesti rahval kõik katsumused üle elada ning keerulistele aegadele järgnes ligi 200-aastane rahuperiood Vene riigi võimu all.
Sõja põhjustas võimuvõitlus Rootsi ja tema vastaste Taani, Rootsi ja Venemaa vahel. Rootsi valitseja oli Karl XII, Venemaa valitseja Peeter I, Taani kuningas Frederik IV ja Poola kuningas August II. 1721. aastal lähen Eesti Venemaa võimu alla.
Narva lahing oli üks suuremaid sõjalisi kokkupõrkeid Põhjasõjas, mis lükkas Vene vägede sissetungi Eesti- ja Liivimaale veel mõneks aastaks edasi ning sundis Peeter I-st veelgi agaramalt alustama oma laiaulatuslike reformidega Venemaal.
Eestis avati esimene ülikool. See asutati Tartusse "vanal heal rootsiajal". Hariduselu muutus sel ajal ka üldiselt elavamaks. Rahvahariduse suurimaid edendajaid oli Bengt Gottfried Forselius.
Õppetöö Tartu Ülikoolis toimus saksa keeles.
Venemaa tungis Eestile kallale, kuna maksmata oli nn Tartu maks. Venelaste juhiks oli Ivan IV ehk Ivan Julm. Esialgne Vene-Liivi sõda laienes suuremaks. Liivimaa langes ja ta jagati Taani, Rootsi ja Poola-Leedu vahel.
Olulised isikud:
Ivan Julm- vene tsaar, kes alustas sõjakäiku Eestisse.
Gotthard Kettler- ordumeister, kes 1559. aastal alustas suhete soojendamist Poolaga.
hertsog Magnus- Taani kuninga vend, kelle Ivan Julm kutsus vallutatud Eesti aladele kuningaks. (Nukuriik Põltsamaal)
Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitööline, kes koondas väesalga ja pakkus tõsist vastupanu Tallinna piiramisel.
Balthasar Russow- kroonik. kes kajastas Liivimaa ja Eesti sündmusi üldiselt.
Sigmund II August- Poola kuningas
Stefan Batory- Poola kuningaks valitu 1576.a.
Update Sources
