Recent Event Highlights: Saksamaa kapituleerumine, Sõjategevus NSVL ja Saksamaa vahel, and 29 more...
Created by TaaviT on Dec 8, 2010
Last updated: 12/09/10 at 08:25 AM
Jaapan kapitleerus tingimusteta kuna Nagasakile ja Hiroshimale olid praktiliselt hävitatud. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. Sõjas oli meeletult hukkunuid eriti tstviilelanikke.
Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay heitsid Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Ameerika Ühendriikide lennuk heitis Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse
Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (Harry Truman), Nõukogude Liit (Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.
Natsi-Saksamaa kapituleerus liitlastele, kapituleerumisakt hakkas kehtima 8. mai keskööst. Saksamaa poolt kirjutasid tingimusteta kapituleerumise aktile alla Saksa vägede ülemjuhataja ning mõni päev varem arvatavalt enesetapu korraldanud riigijuhi Adolf Hitleri asemik Alfred Jodl, mereväe ülem Hans Georg von Friedeburg ja major Wilhelm Oxenius. Allakirjutamine toimus Prantsusmaa linnas Reimsis
Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel.
USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.
Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu.
Ida-Euroopas valmistusid vaenuväed uueks suureks kokkupõrkeks. Algas sakslaste pealetung Kurski kaarel. Vastamisi olid 2,25 miljonit meest. 50 päeva kestnud lahing lõppes Punaarmee võiduga. Kurski kaare lahinguga läks initsiatiiv idarindel Moskva kätte. Sakslane taganes.
Stalingradi lahinu käigus pidas Nõukogude armee nelja kuu jooksul ägedaid kaitselahinguid. 19. novembril 1942.aastal alustas Punaarmee G.Žukovi juhtimisel vastupealetungi, ning umbes 300 000 Saksa sõdurit jäid piiramisrõngasse. 1943. aasta veebruari algul lõpetasid sissepiiratud Saksa väed vastupanu. 91 000 meest langes vangi.
Midway lahingus said Ühendriigid esimest korda võimaluse Pearl Harbori eest kätte maksta. Lahingus, kus tähtsat osa etendasid lennukikandjad, said Jaapani lahingulaevad Ameerika lennukite käest põhjalikult sugeda. USA-le oli see otsustav võit, mis andis märku, et nüüd hakkavad ameeriklased üle Vaikse ookeani edasi tungima. Midway lahing näitas, et Ühendriigid on uuel lennukikandate ajastul võimelised Jaapanile vastulööki andma.
Jaapani lennuvägi ründas ootamatult Ameerika Ühendriikide mereväebaasi Pearl Harboris. Havaii saartel asuvavat baasi ründasid lennukikandjatelt õhkutõusnud Jaapani teraskoletised. USA merevägi sai suuri kaotusi, kuid see hoop tõukas ameeriklased sõtta ja see sai Jaapanile hiljem saatuslikuks.
Leningradi blokaad oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga üle 640 000 inimese.
Atlandi harta oli 8-punktiline deklaratsioon, mille Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt ja Ühendatud Kuningriigi (Suurbritannia) peaminister Winston Churchill avaldasid 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil. Selles sõnastasid nad Saksamaa vastase sõja ja oma poliitilised põhimõtted, millele nad rajasid maailma parema tuleviku nimel oma lootused.
Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks.
Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan").
Punaarmee vastupealetung Moskva all.
Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmikpakti, hiljem liitusid sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome.
Prantsusmaa kapituleerus - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy).
Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan "Weserübung").
Punaarmee tungis kallale Soomele. Loodeti vallutada kogu Soome paari nädalaga. Kuid lahingud nii kerged polnud kui eeldati. Soome "SISU" osutus tugevamaks kui arvati. Käre pakane pani mõlemad pooled tõsiselt proovile.
Saksa väed tungisid Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse Holland kapituleerus 15. mai Belgia kapituleerus 28 mai
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa Vene rahvakomissaaride nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikuselt kokku väljaspool baaside lepingut.
NSV Liit tungis Poolale kallale, ning hõivas Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppend ja Poola riik oli lakanud eksisteerimast.
Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine maailmasõda.
Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid, milles jagati mõjusfäärid.
Sakslased vallutasid terve Tšehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas, Tšehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks. Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tšehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahu kaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa aga Poolalt Gdański (Danzigi) ning Leedult Klaipėda (Memeli) loovutamist, mis olid mõlemad enamjaolt saksakeelse asutustusega
Hitler nõudis Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla, sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa.
Austria ühendamine saksamaaga. Austriast sai Saksamaa osa nimega Ostmark.
Kominterni-vastane pakt oli Kolmanda Riigi ja Jaapani esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Kominterni vastu. Järgmisel aastal liitus paktiga ka Itaalia.
Sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Jagati mõjusfäärid Balkanil ja Doonau ümbruses.
Adolf Hitler nimetati Saksamaa uueks riigikantsleriks. Hitler kanditeeris 1932 aastal presidendiks kuid jäi alla Paul von Hindenburg.
Update Sources