23 veebruaril loeti Pärnud ''Endla'' teatri rõdult esmaskordselt Iseseisvusmanifest ette, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eesti Panga hoonesse asutati Ajutune Valitsus ja sündiski EVM ´kuigi saksa väed tulid linna samal päeval.
Jaanuari alguses taheti luua kontakt Lääne- Euroopaga tutvustamaks oma taotlusi saada iseseisvaks, sest kardeti saksa okupatsiooni. 18 veebruar algas saksalaste pealetung ning punaväearmeed olid liiga nõrgad ja lahkusid eestist.
Tuli kokku esmakordselt Ajutine Maanõukogi, mis oli esimene parlamendialane rahvaesindus Eestis.
1917 suve poliitilise arengu jooksul kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad:
Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond. Tegutsesid ka sotsialistlikud parteid nagu menševikud, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Ülevenemaaline Sotsialistide-Revolutsionääride Pertei ->Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Eestlste demonstratsioon Petrogradis. Osales 40 000 inimest, sealjuures 12 000 relvastatud sõdurit. Punalippude kõrval kanti ka sinimustvalgeid rahvuslippe ning nõuti valitsuselt auronoomiaseaduste kohest kinnitamist.
Ülelinnaline streik Tallinnas, algas 20 000 osavõtjaga Uue turu miitingust, millele järgnes sõjalaevade madrustega ühinemine ja seejärel vanglate rüüstamine ja poliitiliste vangide vabastamine.
Update Sources
