Vara uusaeg Eestis has no followers yet. Be the first one to follow.
Narva lahing oli üks suuremaid sõjalisi kokkupõrkeid Põhjasõjas, mis lükkas Vene vägede sissetungi Eesti- ja Liivimaale veel mõneks aastaks edasi ning sundis Peeter I-st veelgi agaramalt alustama oma laiaulatuslike reformidega Venemaal
Põhjasõda oli üks raskemaid üleelamisi Eesti ajaloos, mis tõi kaasa ränga hävitustöö, nälja ja katku. Samas õnnestus eesti rahval kõik katsumused üle elada ning keerulistele aegadele järgnes ligi 200-aastane rahuperiood Vene riigi võimu all.
Kuigi 1696. aasta veebruari algul hakkasid puud lehte minema ja sirelid õitsema, tabas Eestit märtsi algul ränk külmalaine ühes rohke lumega. Kevadet ei tulnudki, suvi hilines ligi kaks kuud ning viljasaak jäi olematuks. Kogu maad haaras näljahäda Inimesi langes tol talvel nagu loogu ja neid ei matnud keegi. "Sest kuna kurnatud ja jõuetud inimesed ei suutnud karmi talve ja paksu lume tõttu kaevata auke ega haudu, et surnuid kohe matta, siis ei olnud mitte üksnes kõik kirikaiad maal, vaid ka kõik külad, teed, põllud ja metsad talv läbi täis koolnuid, kes kevade saabudes veeti koormaviisi kokku ja maeti 30-, 40-, 50- ja enamakaupa ühte hauda."
17. sajandi keskpaigas toimunud Vene-Rootsi sõda puudutas otseselt ka Eestit: 1656. aasta sügisel vallutasid venelased Tartu ja hoidsid seda koos muu Kagu-Eestiga enda käes ligi 5 aastat. Rootsi jaoks oli tegemist soovimatu konfliktiga, kuna kuningas Karl X (pildil) soovis vallutada hoopis Poola riigi läänepoolseid osasid. Et aga Venemaa oli samuti sõjas Poolaga, tekkis nende vahel konflikt, mis tõi kaasa Kagu-Eesti langemise venelaste kätte. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga jäi Tartu venelastele, kuid 1661. aastal sõlmiti sõja lõpetanud Kärde rahu, millega Kagu-Eesti rootslastele tagastati.
Liivi sõda oli konflikt, mis sai alguse Ivan Julma vägede sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Esialgu Vene-Liivi sõjana alanud konfrontatsioon laienes peagi, kui Vana-Liivimaa kokku varises ning see jagati Taani, Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Puhkes ulatuslik konflikt, mis koosnes tegelikult mitmest erinevast sõjast ja mida saab ühte siduda vaid Ivan Julma isiku tõttu. Ometi on nimetus Liivi sõda ajalookirjutuses juurdunud ja 1582 ning 1583 sõlmitud Jam Zapolski ning Pljussa rahulepingud võimaldavad esimesele konfliktideseeriale Liivimaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses (seda on nimetatud ka Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata.

