Kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Sellega oli ühtlasi sõda Euroopas lõppenud. Alistumise järel jagati Saksamaa Suurbritannia, rantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel ojupatsioonideks ning Berliin jagati neljaks sektoriks.
Jalta konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees. Seal jaotasid NSVL, USA ja Suurbritannia ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia.
Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. http://et.wikipedia.org/wiki/Jalta_konverents
Iraani pealinnas Teheranis toimus kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill.
Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. http://et.wikipedia.org/wiki/Teherani_konverents
26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki kirjutasid Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da
Atlandi harta oli sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. http://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_harta
Saksamaa tungis ootamatult kallale NSV Liidule, ennetades nende rünnakut kahe nädalaga. NSV Liidus hakati seda sõda nimetama Suureks Isamaasõjaks, vaikides maha omapoolsed plaanid.
Prantsusmaa alistus ja Compiegne`i metsas sõlmiti kokkulepe, millega 2/3 riigist läks Saksa okupatsiooni alla ning ülejäänud osas hakkas valitsema saksasõbralik valitsus http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. http://et.wikipedia.org/wiki/Molotovi-Ribbentropi_pakt
1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks.
Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da
Update Sources
