dipity

8. klass 2011

Created by kaidiraamat on 29/03/2011

Last updated: 26/04/11 at 10:04

• Theodore Roosevelt
  1901

  1901. aastal sai presidendiks Theodore Roosevelt, kes tugevdas järelvalvet trustide ning raudteede üle ning laiendas riikliku järelvalvet mitmetes teistes valdkondades, nt toiduained ja ravimid.

• Theodore Roosevelt.
  1901

  1901.aastal sai presidendiks T. Roosevelt, kes tugevdas järelvalvet trustide ning raudteede üle ja laiendas riikliku järelvalvet teistes valdkondades nt. toiduained ja ravimid.

• Hispaania-Ameerika sõda
  1898

  1898. aastal toimus Hispaania-Ameerika sõda, mille käigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil.

• Metsiku Lääne alistamine.
  1890

  1890. aastate alguseks olid enamvähem kõik tühjad maad kasutusele võetud ning Metsik Lääs alistatud, mis oli indiaanlastele täielik tragöödia. Indiaanlased asutati reservaatidesse ja nad kaotasid oma peamise elatusallika- piisonid, keda uusasukad massiliselt jahtisid.

• Tööstuslik areng.
  1890

  Kiire arengu tulemusel muutusid ühendriigid 1890. aastatel maailma juhtivaks tööstusriigiks.

• Tööliste organiseeritud võitlus.
  1870

  1870. aastatel elavnes tööliste organiseeritud võitlus oma olukorra parandamise eest. Tekkisid ametiühingud. Korraldati esimesed ulatuslikud tööliste väljaastumised.

• Esimene raudteeliin.
  1869

  1869. aastal valmis esimene raudteeliin, mis ühendas ühendriikide ida- ja lääneosa.

• Alaska.
  1867

  1867. aastal osteti Venemaalt hõredasti asutatud Alaska.

• Orjuse kaotamine
  1865

  1865 aasta aprillis lõppes neli aastat kestnud kodusõda, mis lõppes põhja võiduga. Nii kaotati lõplikult pärisorjus ühendriikide territooriumil.

• Abraham Lincolni surm
  14 Apr 1865

  14.04.1865 tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincolm, kellest sai rahvuskangelane.

• Abraham Lincoln
  1860

  1860. aastal sai presidentiks advokaat Abraham Lincoln, kes oli aus, õiglane ja kes oli orjuse vastane.

• USA loomine.
  1787

  1787. aastal töötati välja põhiseadus. Sündis uus riik, mis sai nimeks Ameerika Ühendriigid.

• Võit inglaste üle.
  1781

  1781. aastal Virgiinias Yokrtowne piirasid ameeriklased inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma.

• Iseseisvusdeklaratsioon.
  4 Jun 1776

  Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Neljandat juulit tähistavad ameeriklased praegugi iseseisvuspäevana.

• Neegerorjad.
  1775

  1775. aastaks elas P-Ameerika kolooniates umbes poolmiljonit mustanahalist.

• Seitsme aastase sõja lõpp.
  1763

  Seitsme aastase sõja tagajärjel kaotasid prantslased oma asumaad P-Ameerikas inglastele.

• Seitsme aastase sõja algus
  1756

  17. saj algul oli P-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel. Omavahelistes sõdades jäid sajandi lõpuks peale inglased ja prantslased, kes 18. saj jätkasid omavahelist võitlust ülemvõimu pärast.

• Indiaani sõjad.
  1654

  Alguses elasid indiaanlased ja kolonistid vaenuta koos, kuid hiljem tekkisid arusaamatused maa ostmisel. Nii saidki alguse indiaani sõjad, mis kestsid peaaegu poolteist sajandit.

• Eurooplased ja Indiaanlased
  1634

  Põhja-Ameerikasse jõudsid esimesena inglased. P-Ameerikasse tekkisid mitme Euroopa riigi kolooniad (Inglismaa, Prantsusmaa, Holland, Hispaania). * usuliselt tagakiusatud * maata talupojad * seiklejad, õnneotsijad * kurjategijad

• Ameerika avastamine
  10 Jul 1492

  Christopher Columbus avastas Ameerika, pidades seda ekslikult Indiaks.