Bütsants ja Slaavlased has no followers yet. Be the first one to follow.
Justinianus lasi oma õigusteadlastel kokku koguda ja korrastada kõik Rooma keisrite välja antud seadused. Nii koostati mahukas kolmeköiteline seduste kogu. Varasemate keisrite seadustele lisati ka need, mis Justinianus ise oli välja andnud, ja kõik need varustati põhjalike seletuste ehk kommentaaridega. See keskaja suurim ja kõige põhjalikum seadusekogu võttis tegelikult kogu Rooma õiguse kokku
Bütsants oli feodaalriik 4. sajandist 1453. aastani. Riik nimetati Bütsantsiks tema pealinna Konstantinoopoli antiikaegse nime Byzantioni järgi. Ise nimetasid Bütsantsi elanikud oma riiki Rooma või Ida-Rooma impeeriumiks. Nimetus "Bütsants" pärineb alles renessansiajast (ilmselt 16. sajandi algusest). Ametlik riigikeel oli kreeka keel.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ida-Rooma_keisririik
Seda erakordselt suurt ja uhke kupliga kaetud ehitist peeti õigusega üheks Rooma ehituskunsti tippsaavutuseks. Seest kaunistasid katedraali arvukad mosaiigid.
http://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia
Vigilius oli pärit Roomast. Ta oli konsul Johannese poeg. Ta pärines Rooma aristokraatlikust suguvõsast, kust põlvnesid mitmed konsulid. Vigiliuse vend Reparatus oli senaator.
Vigilius oli Bonifatius II ajal diakon (kardinaldiakon). Bonifatius II määras ta aastal 531 oma järeltulijaks. Vaimulikkonnas puhkenud ägeda kriitika tõttu tühistas paavst samal aastal oma otsuse.
Agapetus I määras Vigiliuse aastal 535 oma esindajaks (apocrisiarius) Konstantinoopolis. Ta suhtles aktiivselt Bütsantsi keisrinna Theodoraga. Pärast Agapetus I surma sõlmis Vigilius keisrinnaga kokkuleppe, et kui keisrinna toetab tema saamist paavstiks, tunnustab ta omakorda tagandatud Konstantinoopoli patriarhi Anthimost. Lisaks andis keisrinna Vigiliusele 700 naela kulda.
Vigilius siirdus aastal 536 Rooma, kust leidis Silveriuse uue paavstina eest. Ta kiirustas seejärel Napolisse väepealik Belisariuse juurde, kellele ta esitas keiserlikud kirjad, mille alusel tunnustati paavstina Vigiliust.
Kui Belisarius vallutas detsembris 536 Rooma, taotles Vigilius Silveriuse kinnivõtmist ja tema tagandamist.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vigilius
Keiser Justinianuse ajal oli bütsants juba nii tugev, et võis hakata tõsiselt mõtlema muitse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastumisele. Selleks tuli aga alistada Lääne-Rooma alale tekkinud germaanlaste riigid.
Nii saatiski Justinianus oma väed esmalt Põhja-Aafrikasse vandaalide riigi vastu.
Kui see oli vallutatud, tungisid Bütsantsi väed edasi Itaaliasse. Algas pikk ja verine võitlus idagootide riigi alistamiseks. Rooma linn käis võitluste käigus korduvalt käest kätte, maapiirkondi laastati rängalt ja alles 20-aastase sõja järel suutsid bütsatslased lõpuks Itaalia oma võimule allutada. Rasked lahingud olid aga bütsansi välja kurnanud ja edasiseks vallutusteks enam jõudu ei jätkunud.
http://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I
Justinianuse abikaasa keisrinna Theodora oli üks silmapaistvamaid naisi Bütsantsi ajaloos. Ta oli suur mõju kõigi riigiasjade otsustamisel ja ta oli otsekui Justinianuse kaasvalitseja.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?21791
Update Sources