Kahepooluseline maailm has no followers yet. Be the first one to follow.
Paljud riigid, sealhulgas Eesti saavutasid 1991. aastal iseseisvuse NL-i lagunemisega. Tekkis uus riik Vene FöderatsioonKuna NL lagunes võib külma sõja võitjateks lugeda Lääaneriike.
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/noukogude_liidu_lagunemine_evelin.htm
Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid.
Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud.
http://www.die-berliner-mauer.de/index.php
Sõda algas 1978. aastal kodusõjana. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal. ÜRO vahendusel 1988 sõlmitud relvarahu tulemusena viis Nõukogude pool oma väed välja (lõplikult 15. veebruariks 1989).
31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. TÄHTSUS: Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas.
1968. aastal Tšehhoslovakkias alanud sotsialistliku ühiskonna reformimise katse. EESMÄRK: Üles ehitada nn. inimnäoline sotsialism. Praha kevade surus Nõukogude Liit koos VLO riikidega sama aasta augustis maha (sündmuse liider oli Alexander Dubček).
Kuubale seati üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega. TULEMUS: Seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget.
Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani.
Vietnamis toimunud sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Vietnami sõja kolm osa: * 1946–1954 Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva Prantsusmaa vahel * 1964–1973 sõdisid kommunistliku bloki toetatud Põhja ja Lõuna-Vietnami sissid ning USA koos liitlastega. See lõppes neljapoolse rahuleppega aastal 1973, kogu sõda aga kaks aastat hiljem kahe Vietnami ühinemisega. * 1979 veebruarist-märtsini peetud lühike kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. Mille tulemusi võib siiani vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda.
Ungari ülestõus oli 1956. aastal toimunud kommunismi- ja Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. 1956. aasta 23. oktoobril tulid Ungari üliõpilased tänavaile meelt avaldama, nõudes enam poliitilisi vabadusi. Järgnevatel päevadel ühines nendega ligi 200 000 inimest. 4. novembril surusid Nõukogude väed ülestõusu maha, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi.
Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, mis asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le.
See oli kõigile suur pingelangus, sest sellega sai läbi NL hirmuvalitsus. Eriti oli see õnnelik sündmus Stalini vaenlastele, kuid ka NL-i elanikud olid õnnelikud et hirmuvalitsus oli lõppenud.
Pariisis 1951 allakirjutatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (jõustus juulis 1952). Mõtte algatajaks Prantsusmaa välisminister Robert Schumann. Asutajaliikmeid kuus: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Prantsusmaa. Loodeti, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühtsele kontrollile muudab sõja liikmesriikide, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariigi, vahel materiaalselt võimatuks. Sellest ühendusest kujunes praegune Euroopa Liit.
Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. Põhja-Korea (toetajad NSVL ja Hiina) tungis kallale Lõuna-Koreale (toetajaks USA). Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.
USA ja NL võitlesid omavahel, kellel on rohkem tuumarelvi. Kumbki neist tegelikult sõda ei tahtnud aga ei tahtnud teisele alla jääda ja lõpuks läksid relvade kogused naeruväärselt suureks. USA ja NL relvadega oleks saanud õhku lasta umbes 4 maakera.
NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, mida kutsutakse ka Põhja-Atlandi allianss - on valitsustevaheline sõjaline liit, mis kujutab endast kollektiivkaitse süsteemi.
Esialgu kuulus NATO-sse 10 Lääneriiki, kes töötasid koos NSVL vastu.
www.americanforeignrelations.com/.../North-Atlantic-Treaty-Organization-Creation-of-nato.html
NSV Liit, tema "satelliitriigid" ja ka Soome keeldusid Marshalli plaanist. Jaanuaris 1949 asutasid NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - vastastikune majandusabi USA abi asemel. Selle liikmesriigid olid NSV Liit, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Mongoolia, Kuuba ja Vietnam. EESMÄRK: Nende riikide majanduse aina tihedam seostamine NSV Liidu majandusega.
Külma sõja esimene vastasseis. AJEND: Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mille tulemusena allutati Lääne-Berliin majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. TÄHTSUS: blokaad lõhestas Saksamaa lõplikult: moodustusid uued riigid Saksa LV ja Saksa DV. Venemaa katkestas kaubavahetuse Lääne-riikidega
Tulenes Trumani doktriinist ja tähendas USA majandusprogrammi Euroopa abistamiseks. Abiprogrammi teostamise põhiline eesmärk oli peatada sõjajärgset Euroopat ähvardav kommunistlik ekspansioon. USA tahtis samaga teha Euroopa riikidest endale võrdsed kaubanduspartnerid.
Ameerika toetab Euroopat majanduslikult. 4. aastaga saadetakse Euroopasse 13 miljardit dollarit.
http://et.wikipedia.org/wiki/Marshalli_plaan
Majanduslik ja sõvaväeline abi Kreekale ja Türgile kaitseks NL-i eest.
http://et.wikipedia.org/wiki/Trumani_doktriin
Lõppes Jaapani kapituleerimisega. Võitjateks olid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL. Lisaks et näidata oma võimu NL-le viskas USA alla 2 tuumapommi Jaapani kahele linnale: Hiroshima ja Nagasaki.
Update Sources