Prantsusmaa has no followers yet. Be the first one to follow.
9. novembril riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole.
Revolutsiooni ajal tehti Prantsusmaal suuri ümberkoraldusi: võeti kasutusele uus ajaarvamine ja meetermõõdustik, kaotati varasemad tiitlid ja kõnetusvormid, loobuti aristokraatlikust rõivamoest, rõhutati ranget moraali ja vooruslikkust, püüti vähendada kiriku mõju.
1793. aasta mai lõpul - juuni algul aset leidnud rahvaülestõusu tagajärjel kukutati žirodiinid võimult . Juhtroll Prantsusmaa poliitilises elus läks jakobiinide kätte.
Prantsusmaa jäi vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Kes valis võimuorgani Direktooriumi ehk valitsuse. See tugines uusrikastele.
Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese.1793 aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoinette.1792. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur.
22. septe,bril 1792 kuulutas kokkutulnud Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks.
Aguatis 1792 puhkes Pariisis väljaastumine , mille käigus ligi 20 000 pariislast vallutas kuningalossi. Kungas arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Louis XVI-st sai kodanik Louis Capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud.
22. september selle päevaga algas vabariigi esimene aasta. Aasta jagati 12 kuuks, igas kuus 30 päeva. Aasta algas sügis- ja lõppes suvekuudega. Kuudele anti nimetused loodusnähtuste järgi(vihmakuu, lõikuskuu jne). Aasta lõpus oli veel 5 päeva , mida nimetati sankülotiidideks. Vanade mõõtude ja kaalude asemel võeti kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel.Seda hakati kasutama ka ajaarvestuses: päevas oli 10 tundi, tunnis 100 sekundit. Revolutsioonikalender kehtis Prantsusmaal 1805 aasta lõpuni.Revolutsioon püüdis luua ka uut olustikku. Üldiseks kõnetlusvormiks sai "sina" ning kaotati varasemad pöördumisvormid "härra", "proua" ja "preili". Viisakaks ning lojaalseks kõnetlusvormiks muutus "kodanik".
Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu , kuhu valiti kokku 745 saadikut.Mis jagunes kaheks jakobiinideks ja sooks.
Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed režiimid.
Rahvuskogu tunnistab järgmisi inimese ja kodaniku üigusi ning kuulutab need välja kõrgema olevuse palge ees ja kaitse all. 1. Inimesed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikult võrdsena.Ühiskondlikud erinevused võivad rajaneda ainult ühiskasul . 2.iga poliitilise liidu eesmärk on inimese loomulike ja võõrandamatute õiguste kaitsmine . 3.kogu kõrgema võimu allikas on alati rahvas . 4.vabadus seisneb õiguses teha kõikke ,mis ei kahjusta teisi . 6.seadus on üldsuse tahte väljendus. 10.kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste ,isegi usuliste veendumuste pärast,kui need ilmingud ei riku seadusega kehtestatud avalikku korda 17.Kuna kogu eraomand on puutumatu ja püha õigus ,siis ei tohi seda kelleltki ära võtta ,välja arvatud juhud ,kui seda nõuab ühiskondlik vajadus .
1789 aastal augustis kaotati seisuslikud eesõigused. 1789 aasta sügisel alustati riigistamist. 1790 aastal kaotati aasliseisus
Update Sources