Paula Juurik ja Monica J]ekeerd
Created by monica0242 on Jan 7, 2009
Last updated: 11/01/09 at 12:16 AM
Napoleoni s]jad has no followers yet. Be the first one to follow.
Kontinentaalblokaad oli 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale. Lõpetati Euroopa mandri ja Briti saarte vahelised kaubandussuhted, et Suurbritannia majandust nõrgestada. See oli ettevalmistus Suurbritannia vallutamiseks. Blokaad lõpetati novembris 1814.
Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815. aastal Prantsuse ning Briti, Hollandi ja Saksa vägede vahel. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks. Briti vägesid juhtis kindral Wellington ja nendega liidus olevaid Preisi vägesid feldmarssal von Blücher. Lahingukoht asub tänapäeva Belgias, 2 km kaugusel Waterloo linnast. Arvatakse, et üks põhjus miks Napoleon lahingu kaotus oli see,et ta oli liiga kindel oma võidus. Lahinguga lõppes Napoleoni 100 päeva, mis said alguse tema naasmisega pagendusest Elba saarelt.
1814. aasta varakevadel kirjutasid liitlased alla eraldi kokkuleppele, kooskõlastamaks ühist sõjategevust Napoleoni vastu kuni Prantsusmaa lõpliku purustamiseni. Otsustati, et sõjajärgsed piirid pannakse paika rahvusvahelisel kongressil. 1814. aasta märtsis vallutasidki liitlasväed Pariisi ja Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku lähedale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks.
1813. aasta jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi hertsogkonda ning Ida- Preisimaale. Suure armee purustamine ei tähendanud siiski veel Napoleoni sõjalist purustamist. 1813. aasta kevadeks suutis Napoleoni lühikese ajaga kokku kutsuda äärmiselt tugeva armee. 1813. aasta kevadel alanud sõjas saavutas Napoleon hiilgavaid sõjalisi võite. Ent kokkuvõttes osutusid koalitsioonipartnerite jõud siiski tugevamaks. 1813. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa.
1812. aasta 24. juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. 7. septembril 1812. aastal toimunud lahingu järel jäi lahinguvali prantslastele, kuid see ei tähendanud veel Vene armee purustamist. 1812. aasta detsembri lõpuks oli Napoleoni armee häving ilmselge: üle piiri suutis end võidelda vaid väike osa sellest.
Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Prantsusmaa ja Venemaa vahel, mis lõppes 1807. aastal Napoleoni hiilgava võiduga.
http://et.wikipedia.org/wiki/Tilsiti_rahu
Reini Liitu valitses terve selle eksistentsi vältel protektorina Napoleon Bonaparte, sellest jäid välja Preisimaa ja Austria.
Lahingu alguseks paigutas Napoleon oma väed nii, et tema parem tiib oli selgeltnähtavalt nõrk. Goldbachi oja äärde oli paigutatud ainult peaaegu sümboolne kaitseliin. Seega jättis ta ühendustee Viiniga vabaks. Samuti jättis ta mulje nagu asuks taanduma, viies väed minema lahinguvälja üle domineerivalt ja lahingu seisukohalt ülioluliselt Pratzeni kõrgendikult. Liitlastele jäi mulje nagu keskenduks Napoleon vasakule tiivale. See meelitas liitlasi tema vägede eest läbi marssima, paljastades tegelikult oma tiiva ja kahe väe vahelise ühenduse.
Võib olla üsna kindel, et kui väed oleksid olnud ainult Kutuzovi juhtida, siis poleks liitlased lõksu langenud. Kuid nüüd koostasid Vene ja Saksa-Rooma keisrid Kutuzovi soovitusi eirates rünnakuplaani, ihates kergena näivat võitu. 2. detsembri (vana kalendri järgi 20. novembril) koidikul liitlased ründasidki prantslaste paremat tiiba. Napoleon suunas sinna kaitsjatele appi oma ühe kuulsaimatest marssalitest - Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Peale Davout vägede appituleku tuli ka soine pinnas, Goldbachi jõe ümbruses, kaitsjatele kasuks. Liitlaste rünnak takerdus ja nagu Napoleon oligi plaaninud, saatsid liitlased sinna oma tsentrist lisajõude, nõrgestades oma rinde keskosa tunduvalt. Nüüd oli aeg teha vastukäik. Selleks andis Napoleon kell 9 Soultile käsu viia oma korpus Pratzeni kõrgendikule. Udust kõrgendikule ilmunud prantslased olid liitlastele šokk. Kutuzov, kes olukorra tõsidust taipas, saatis keiserliku ratsakaardiväe tähtsaimat positsiooni tagasi vallutama. Napoleon vastas oma ratsakaardiväe kõrgendikule paiskamisega, mis sundis venelasi taganema. See jättis omakorda vabaks Goldbachi ääres ründavate liitlaste tiiva ning Soult saatis oma mehed, kes olid ületanud Pratzeni kõrgendiku ja sattunud rinde keskosas kahe väe vahele, kaarega rünnakule sealsete liitlaste tagalasse. Liitlaste vasaku tiiva väed olid nüüd tagalast Soulti ja eespoolt Davout`i haardes, kuid võit ei olnud siiski veel kerge tulema. Lõplik edu tuleb kanda kahtlemata Prantsuse veteranide taktikaliste oskuste ja selge üleoleku arvele. Liitlased põgenesid üle selja taga olevate jäätunud tiikide, osa neist vajus läbi ja kaotas elu uppudes.
http://et.wikipedia.org/wiki/Austerlitzi_lahing
Napoleon tabas ebaõnn üksnes meresõjas. 1805. aasta oktoobris hävitas Inglise-Hispaania ühendlaevastik admiral Horatio Nelsoni juhtimisel Trafalgari merelahingus prantsuse laevastikku. Sellega kindlustus veelgi enam Inglismaa ülemvõim maailma meredel. Ühtlasi luhtus Napoleoni plaan vallutada Inglismaa.
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jakobiinide_diktatuur_liina2005.htm

